Kujuta ette, et on terviseprobleem, mis mõjutab kuni 3,5 miljardit inimest maailmas, see tähendab peaaegu pool kogu maailma elanikkonnast. Kõlab nagu pandeemia? Kahjuks võib seda nii nimetada, sest suuõõnehaigused on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnistatud üheks suurimaks rahvatervise väljakutseks tänapäeval.

VAATA KA: Kuidas hoolitseda hammaste eest? 10 sammu terve naeratuse ja tõhusa kaitse saavutamiseks kaariese vastu

2023. aastal avaldas WHO läbimurde dokumendi: „Globaalne strateegia ja tegevuskava suuõõne tervise jaoks 2023-2030". See on WHO ajaloo kõige põhjalikum lähenemine suuõõne tervisele. Miks see on oluline sulle ja su perele? Vaatame seda lähemalt.

Faktid, mis üllatavad: probleemi ulatus on suurem kui arvad

Suuõõnehaigused ehk vaikselt leviv globaalne kriis

Kaaries, igemete haigused ja hammaste kaotus võivad tunduda tühiste probleemidena võrreldes südamehaiguste või vähiga. Kuid see pole tõsi! WHO andmetel kannatab kokku kuni 45% maailma elanikkonnast vähemalt ühe peamise suuõõnehaiguse all – kaariese, parodontiidi või täieliku hammaste kaotuse all. See tähendab, et peaaegu pool maailma inimestest võitleb nende probleemidega ning see näitaja on kõrgem kui mis tahes muu nakkuseta haiguse puhul [1].

Mida see praktikas tähendab?

• Ravimata alaliste hammaste kaaries mõjutab 2,3 miljardit inimest.
• Rohkem kui 530 miljonit last kannatab ravimatu piimahammaste kaariese all.
• Igemete haigused mõjutavad sadu miljoneid inimesi, põhjustades hammaste kaotust.
• Suuõõne kasvajad põhjustavad umbes 180 000 surmajuhtumit aastas ja on maailmas kuueteistkümnes kõige levinum vähitüüp.

Suuhaiguste mõju igapäevaelule – rohkem kui lihtsalt hambavalu

Suuõõne probleemid ei ole ainult füüsiline ebamugavus. Nende tagajärjed ulatuvad palju kaugemale:

• kontsentratsiooniprobleemid – on raske keskenduda tööle või õppimisele, kui vaevavad hambaprobleemid,
• puudumine koolist ja töökohalt – suuhaigused on üks puudumiste põhjustest,
• sotsiaalne isolatsioon – hambaprobleemid mõjutavad enesehinnangut ja sotsiaalset suhtlemist vältivat hoiakut,
• piiratud toitumisvõimalused – terved hambad on vajalikud korralikuks söömiseks.

VAATA KA: Suuõõne hügieen – olulised põhimõtted tervete hammaste jaoks

„Suuõõne tervis on vajalik söömiseks, hingamiseks ja rääkimiseks; see mõjutab üldist tervist ja võimet täielikult ühiskonnaelus osaleda“ – ütleb WHO aruanne.

Suuhaiguste ravist tulenevad suured kulud

Suuhaigused on ka suur rahaline koormus. Maailma hambaravi kulutused on umbes 387 miljardit dollarit aastas, mis on ligikaudu 1,5 triljonit zlotti [2] – summa, mis võimaldaks:

• rahastada 150 kaasaegse haigla ehitust,
• tagada esmatasandi tervishoid 1,5 miljardile arenguriikide inimesele,
• osta hambaharju ja hambapastat kõigile Maailma inimestele 10 aastaks.

Kõige halvem on see, et enamik neist kuludest oleks võimalik vältida sobiva ennetuse ja varajase raviga, mis on kordades odavamad kui keeruliste seisundite ravi.

Üllatav seos suuõõne ja üldise tervise vahel 

Üha rohkem uuringuid kinnitab, et suuõõne seisund mõjutab otseselt kogu organismi tervist [3]. Halb suuhügieen on teaduslikult tõestatud seostega:

• südame-veresoonkonna haigustega – suust pärit bakterid võivad sattuda vereringesse ja soodustada südamehaiguste teket [4],
• diabeediga – hammaste tugikoe haiguste ja diabeedi vahel on seos [5],
• vähkidega – mõned suuhaigused suurendavad teatud vähivormide riski [6],
• kopsupõletikuga – suu bakterid võivad koos õhuga kopsudesse sattuda ja põhjustada infektsioone. See on eriti sage eakatel, kelle neelamisrefleks on nõrgenenud, immuunsus madalam ja suu hügieeniprobleemid sagedasemad [7],
• enneaegne sünnitus – rasedate naiste parodontiit on seotud suurema tüsistuste riskiga [8].

Uus lähenemine hammaste tervisele 

WHO kutsub üles kiiresti muutma mõtteviisi suu tervise suhtes – keskendudes peamiselt ennetusele, mitte ainult ravile.

Poola puhul tähendab see NFZ raames kättesaadavate ennetusteenuste ulatuse laiendamist. Perearstid peaksid regulaarselt kontrollima patsientide suu seisundit ja suunama nad õigeaegselt hambaarsti juurde. Eesmärk on, et hambaravi ennetus oleks tervishoiu üldise hoolduse lahutamatu osa.

VAATA KA: Kuidas hoolitseda suu hügieeni eest pärast haigust? Tõhus taastusravi juhised

"Enamik suuhaigusi on suurel määral ennetatavad ja neid saab ravida lihtsate, mitteinvasiivsete protseduuridega esmatasandi tervishoius" – rõhutab WHO raport.

Mis tõesti kahjustab su hambaid?

WHO rõhutab, et on olemas ühised riskitegurid, mis seovad suuõõne probleeme südamehaiguste, kasvajate, 2. tüüpi diabeedi ja krooniliste kopsuhaigustega, ning need on:

1. tubakatarbimine – kahjustab mitte ainult kopse, vaid ka igemeid ja hambaid, põhjustades parodontiiti ja suurendades suuõõne kasvajate riski,
2. liigne alkoholi tarbimine – lisaks maksale ja ajule tekitatud kahjustustele kuivatab alkohol suud, soodustab bakterite arengut ja suurendab suuõõne kasvajate riski,
3. suhkrurikas dieet – see pole mitte ainult peamine kaariese põhjus, vaid ka rasvumise, diabeedi ja südamehaiguste riskitegur,
4. ebatervislikud toitumisharjumused – sealhulgas liiga vara magusate jookide kasutuselevõtt ja pudelist magusate vedelikega toitmine, mis võib viia nii varajase lapsepõlve kaariese tekkeni kui ka kujundada ebatervislikke toitumisharjumusi kogu eluks.

Suuhügieeni ebavõrdsus – kes kannatab kõige rohkem?

Suuhaigused mõjutavad ebaproportsionaalselt vaeseid, haavatavaid ja/või marginaliseeritud inimesi, sealhulgas:

• madala sissetulekuga isikud,
• puuetega inimesed,
• üksinda või hooldekodudes elavad eakad,
• põgenikud,
• vanglates viibivad isikud,
• kaugemate ja maapiirkondade kogukondade elanikud,
• vähemusgruppide ja/või muude marginaliseeritud sotsiaalsete gruppide liikmed.

Sotsiaal-majandusliku staatuse ja suuõõnehaiguste esinemise ning raskusastme vahel on tugev ja järjepidev seos. See tähendab, et need probleemid ei ole ainult individuaalsete valikute küsimus, vaid neil on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused.

WHO globaalne strateegia aastateks 2023-2030 on esimene samm suutervise lähenemise revolutsiooni suunas. Selle asemel, et keskenduda tagajärgede ravile, pakuvad maailma eksperdid süsteemseid lahendusi, mis on suunatud ennetusele ja põhihambaravi kättesaadavusele kõigile.

VAATA KA: Sobivate suutervise toodete valik. Miks see on nii oluline?

Artikli teises osas vaatleme konkreetseid uuendusi ja tehnoloogilisi lahendusi, mis sobituvad sellesse strateegiasse. Näitame, kuidas kaasaegsed tooted, nagu arenenud ZENT® Dental Care elektrihambaharjad, veeflosserid ja UV-desinfitseerimissüsteemid vastavad globaalsetele suutervise väljakutsetele. Saad teada ka, milliseid samme saad juba täna astuda, et tagada oma hammaste tervis aastateks.

---

PRZYPISY:

1. Globaalne suutervise seisundi aruanne: suunas universaalse suutervise katvuse poole aastaks 2030. Ženeva: Maailma Terviseorganisatsioon; 2022.

2. Righolt AJ, Jevdjevic M, Marcenes W, Listl S. Hambahaiguste globaalne, regionaalne ja riiklik majanduslik mõju 2015. aastal. J Dent Res. 2018;97(5):501-507.

3. Fiorillo L. Suutervis: esimene samm heaolu suunas. Medicina. 2019;55(10):676. 

4. Vanwormer JJ, et al. Suuhügieen, elukvaliteet ja südamepuudulikkuse risk. Frontiers in Oral Health. 2025.

5. Chang Y, et al. Paranenud suuhügieen on seotud uue diabeedi vähenenud riskiga: riikliku elanikkonnapõhise kohortuuringuga. Diabetologia. 2020;87.

6. Deng Q, et al. Koostatud suuhügieeni skoor ja suuõõnevähi ning selle alatüüpide risk: ulatuslik kalduvusskooril põhinev uuring. Clinical Oral Investigations. 2021.

7. Ali K. Seos kehva suuhügieeni ja hingamisteede infektsioonide vahel eakates populatsioonides: võrdlev ristlõikeuuring. Journal of Health, Wellness and Community Research. 2025.

8. Uwambaye P, et al. Periodontiidi ja enneaegse sünnituse seose hindamine: juhtum-kontrolluuring. BMC Pregnancy and Childbirth. 2020;24.